SHADOW OF THE COLOSSUS

2005 aasta üks paremaid mänge, arvavad enamus mängusaite ja mõned sõpsid ka, PS2 peal siis, ega ma vaidlema ei hakka, mkmm. Esimesed levelid olid ikka sellised tõesti, et vaatasid suu ammuli ja kui hakkas see ronimine pihta, siis adrenaliini tuli vuhinaga ja väga ärev oli. Ja see satisfiktsioon, tõepoolest kohe mõnuga susad mõõgaga sigili pihta, sest ikka oled oma tund-poolteist korralikult madistanud. Algul mõtlesin, et mis see siis ära ei ole, et paar colosseust õhtu jooksul, raskematega mõned õhtud ja ongi, aga ei olnud nii lihtne. Kuni kaheksanda, selle debiilse krabini oli kõik okei. A see krabi käis ikka tõsiselt närvidele ja tekitas siukest frustratsiooni, et valus kohe. Ja eriti ei taht kohe pulti kätte võttagi a siis ikka sain kuidagimoodi, eks õpetati ka, pädev külaline mul käis vahepeal. A siis oli jälle uus häda, et tegelt on see ju ainult praktiliselt bosside võitlused ja bossivõitlusi ma ei ole kunagi armastanud. Ja muutus kergelt tüütuks. Muidugi, samas, kui võtsid puldi mõnel õhtul kätte, siis ei olnud probleemi maailma üle imestamisega, mis selles mängus ehitatud oli. Samad tegijad kah, kes ICO , niiet täitsa mu arust oli hea mõte niiviisi järjest mängida.

                             

ICO

ICO-t ma muidugi nägin esimene kord kelle muu kui Opsi juurs. Ops oli just saanud vist selle mängu ja oli õhinas, no, et seal sai käest kinni hoida tegelased omavahel, poiss ja tüdruk. Ma ei mõistnud midagi aravat , kõhe värk tundus, arvasin , et mingi Jaapani horror. Läks aeg edasi siis vahepeal Ops lausa kinkis mulle selle mängu niisama, et mängi. Siis läks veel aasta edasi ma arvan ja tuli juba Shadow Of The Colossus välja siis räägiti juba kõvemini, sest Colossus oli hitt ja samade tegijate mäng on ka ICO. Viimase soovituse andis mulle Kolp - sest temaga tuli ka jutuks see ja ma veel imestasin omaette, et Kolp seda mängu kiitis sest ta on ju tuntud FPS-i mängija. Ja päris päris viimase piisa valas üks arvustus kus öeldi, et ICO pole mäng vaid KUNST. Nii, paar tundi tagasi saigi läbi...omamoodi vinge mäng muidugi, isegi olen lapsepõlves Tartu toomevaremetes roninud ja nüüd sain sellist ronimist, et uhuhuu. Uskumatu kindlus ja atmosfäär oli tõesti. Öösel väga hea nokitseda, puzzled olid mu arust suht lihtsad, ühe korra aint vaatasin õpetust netist ja selle oleks kah tegelt peaaegu ise lahendanud. Veel meenutas mängu kindlus PS1 peal olnud Vagrant Storyt , kah hea mäng.

                                    

GUN

GUN oli hea! Mulle väga meeldis, võrreldes Red Dead Revolveriga...polegi midagi võrrelda :). Selline peabki üks westernimäng olema, palja muusikaga ikka ei saa nagu RDR. Pilt oli väga ilus, lugu ja igast karakterid olid ka huvitavad. Hullult vägivaldne mäng, verd lendas üllatavalt rajult, kokku polnud hoitud. Jah, fun oli mängida ainult üks kaebus - liiga lühike jällegist. Lõpetasin Story - mode 60 % kogu mängust, mõned side-missioonid jäävad veel teha aga hea seegi. Lõbus on kapata hobusega ringi ja bandidoseid taga ajada ning saloonis pokkerit taguda. Hullult tahaks GUN 2 - te ka :)

   

RED DEAD REVOLVER

Muss oli hea! Nimelt oli kasutatud ehtsaid itaalia spagetivesternite lugusi ja see on mul üks lemmikuid. Lõpulevelid läksid siiski juba History of Chicago house rütmides, sest nii lebo oli olla diivanil ja ei viitsinud plaati kinni panna. Samas alguses pilt oli pettumus - väga kuradi imelikult udune, a no pidigi olema "grainy effect", et siis olevat ehedam vanade vesternite tunne. Noja peategelane muidugi Clint Eastwood lookalike. No mis veel, teada oli, et lühike mäng ja oli jah. 27 levelit, ülilühikesed a mõned olid ilged rasked pähklid. Samas 13 level, mida alguses päris võimatuks pidasin sai läbi tehtud ja seda ei tohi unustada, noh, et võimatud leveleid on võimalik võita! A üldiselt selline mäng oli, et hea, et läbi sai.

  

METAL GEAR SOLID 3 : SUBSISTENCE

Uhh! Õnneks ma eriti kursis polnud mis täpselt toimuma hakkab, olin ainult mõnda junglipilti näinud kui Snake põlvili vees oli aga, et tegevus 60ndatel Venemaal toimub oli üllatus. Super üllatus. Põhimõtteliselt raske on midagi kohe kirjutada, vast niipalju võin öelda, et Hideo Kojima on meister ja mulle väga meeldis. Eriti just vahelõigud, väga viis. Ainult, et hiilimisest midagi välja eriti ei tulnud, sest alles keskel jagasin välja kuidas summutit saab kasutada - teate, tuleb lihtsalt 0 - nuppu vajutada kui vastav relv on selekteeritud. A aus olla siis sellest kah kasu polnud, aga noh, silkasin kuidagimoodi levelid läbi, et jälle kino nautida. Ülikõva no ausalt, selle mänguga ma sain aru mis tähendab "no social life" . Eks oli nii plusse kui miinuseid ja MGS 2 napilt oli parem aga peaaegu viigis mõlemad mängud. Egas midagi, kui see PS3 tuleb, siis MGS 4 on küll teema mis paneb mõtlema...

METAL GEAR SOLID 2 : SUBSTANCE

Ammu oli karmavõlg kaelas Metal Gear 2 pärast, et endal nagu playstation 2 juba mitu aastat aga näed põhimäng ikka mängimata :p. Nüüd on see siis tehtud ja Hideo Kojima kinemaatiline taktikaline espionaazhiseiklus edukalt läbitud. Snake on legend , kahtlemata ja see mis ma kartsin, et nupud e saa selgeks oli bullshit - väga loogilised nupud on. Nagu ma mäletan õieti vist, siis MGS 2 oli üks esimesi mänge ps2 peal, noh, MÄNGE ma mõtlen, ja siiamaani rokib, ma ei saanud midagi aru, et vana mäng või midagi oleks olnud. Hull plot on kah, kolmveerand mängu tegelikult jälgib ilusti teemat aga siis....siis läheb ikka täitsa kosmosesse :). Aga midagi õrnalt adus ikka, ehkki ma kahtlen, kas sellist konspiratsiooniteooriate laviini veel kusagil kohtan.Hullult sõltuvust tekitas ka, väga raske oli pulti käest panna ja magama minna kohati. Nii, ma nüüd rohkem hetkel sellest mängust ei kirjuta, sest MGS 3 ootab :)

AREA 51

Esimene mäng siis saab kah üles tähendatud mängublogis. Area 51 sai eile läbi. Profile created 11 july ma vaatasin. A praegu on oktoober 14. Päris pikalt mängisin, netis mängijad kõik kurtsivad, et ilgelt lühike mäng. 2 päeva ja läbi :p. Nonäed, ei olnud aega üldse tegeleda vahepeal, aga nüüd sai ette võetud tõsisemalt, siis läks umbes nädal ehk, 2-3 tundi päevas/üleõhtuti? Üldiselt ma teadsin, et tegu on mitte just kõige parema FPS-iga, aga teema, et tegevus toimub mingi hiigelsuures baasis, Roswelli baasis, mis 50m maa all tundus huvitav. Tegelt oli kah, nagu sõber Ops ütleb, et FPS ongi vaja aint püssi ja paugutamist. Seda oli. Tõsi on muidugi see , et kolmveerand mängu algul oli nats igav ja ei kiskunud sisse, a siis kui Alienite maailma tõmmati, siis oli ilus. Mulle tundub, et tegu võib olla isegi "vaese mehe Haloga". Foorumites lugesin vaidlusi isegi, kus on parem sniper-rifle, kas Halos või Area 51-s. Igatahes, nüüd on mul päris suur huvi ka Halod kunagi läbi mängida, sest ma kujutan ette , seal on vast päris ilus pilt, ja sellised ulmelised ehitused, et...no näeme. Veel meeldis, et mäng sujus ilma tõrgeteta, valusad kogemused just seljataga Sufferingi teise osa ja Killzonega, mis jäidki lõpetamata, kuna Sufferingis lõpubossi ajal jooksis kokku kogu aeg ja Killzones viiendas osas tõmbas kah "maatriksisse" pilt. Staarid nagu David Duchovny ja Marilyn Manson mind ei seganud, nende hääl, pigem Duchovny isegi meeldis ja üldse, heli oli mu arust mõnus. Narmaljok, midagi väga erilist polnud a ei kurda ka.