2005 aasta üks paremaid mänge, arvavad enamus mängusaite ja mõned sõpsid ka, PS2 peal siis, ega ma vaidlema ei hakka, mkmm. Esimesed levelid olid ikka sellised tõesti, et vaatasid suu ammuli ja kui hakkas see ronimine pihta, siis adrenaliini tuli vuhinaga ja väga ärev oli. Ja see satisfiktsioon, tõepoolest kohe mõnuga susad mõõgaga sigili pihta, sest ikka oled oma tund-poolteist korralikult madistanud. Algul mõtlesin, et mis see siis ära ei ole, et paar colosseust õhtu jooksul, raskematega mõned õhtud ja ongi, aga ei olnud nii lihtne. Kuni kaheksanda, selle debiilse krabini oli kõik okei. A see krabi käis ikka tõsiselt närvidele ja tekitas siukest frustratsiooni, et valus kohe. Ja eriti ei taht kohe pulti kätte võttagi a siis ikka sain kuidagimoodi, eks õpetati ka, pädev külaline mul käis vahepeal. A siis oli jälle uus häda, et tegelt on see ju ainult praktiliselt bosside võitlused ja bossivõitlusi ma ei ole kunagi armastanud. Ja muutus kergelt tüütuks. Muidugi, samas, kui võtsid puldi mõnel õhtul kätte, siis ei olnud probleemi maailma üle imestamisega, mis selles mängus ehitatud oli. Samad tegijad kah, kes ICO , niiet täitsa mu arust oli hea mõte niiviisi järjest mängida.
