NUXXGAMES

2007-07-09T01:52:00.001-07:00

GRAND THEFT AUTO : Vice city

2007-06-24T23:00:00.001-07:00

TOTAL OVERDOSE A gunslinger tale in Mexico

Tegelikult oli Kristjanil õigus, kui ta arvas, et ilmselgelt polnud Total Overdose tegijatel niipalju ressursse, et teha väärikas kloon GTA-st. Iseenesest teema, mis kutid mängu tehes aretasid on minu arust väga okei - Mehhiko narkotraffic ja DEA agendid nende vastu aga teostus oli nagu ta oli. Nojah, autoraadiot ei olnud, linnarajoonide vahel sõites oli loading time jne. Muidu muusikat oli kl - Delinquet Habits ja Molotov hoolitsesid selle eest ja siis kui usinasti killisid ka taustaks hakkas mingi mõnus chilllatiinogroov mängima. Selle, et muss mängima hakkab hammustasin keskel läbi alles, muidu hoidsin ikka kuule ja special muuve kokku. Ja selle ma hammustasin nii läbi, et kui alguses tänu teemale oli huvitav mängida, siis keskel läks kahtlaselt tunne ära pealt aga õnneks ma leidsin Konsumist mingi tequila-õlle segujoogi "Calitos" ja siis kui seda kõrvale lonksata tõmbas mängu sisse tagasi. Ikka kohe märgatavalt tagasi, noh, ma lükkasin eazy peale ka raskuse :), aga miskipärast , kui ma lõpuosade tarbeks jälle Konsumit olin sunnitud külastama, enam seda kokteili polnud. Proovisin siis Coronaga, aga see polnud see õige kütus . Üllatavalt raskeks läks kah lõpus. Aga selles mõttes oli hea kogemus, et tegelikult ma pole GTA-si väga mänginud aga nüüd harjusin täitsa sellise mängusüsteemiga ära, et vist proovingi järgmisena Vice City-t.

2007-06-17T02:07:00.001-07:00

COLD WINTER

Kolp, ainuke sõps siin Tartus, kes PS2 teemat valdab ammu rääkis sest B-klassi shooterist ja soovitas. Noh, ajakirja PSW essential 50nes on ka see mäng kogu aeg sees olnud ja lõpuks tsekkisn ka traileri üle - tundus, et proovida võib. Peale Splinter Celli väga hea väljajuhatus teemast - kerge spy-feeling oli sees ja suhteliselt iisi oli. Eriti head olid kõrgekvaliteedilised videovahepalad, mis väärisid kaanel olevat alla 18 ratingut. Vägivaldsed ja fuck- sõnu täis. Sniper rifle teema oli ka hõlbus ja mõnus. Mäng ise oli jaotatud sisuliselt kolme eri levelisse ( Hiina vanglast põgenemine, Egiptuse teema - relvaärikalt plaanide hankimine + siis sujuvalt edasi maa-alusesse tehasesse ja lõpuks mingi talvises õhkkonnas mägedes põhibaas ) A parasjagu pikk oli. Lõpus oli üks üllatav mu jaoks zhüsheetwist ja üllatas meeldivalt, et ei olnd mingit ülemõistuse bossi. Ei meeldi mulle need bossiteemad. Kokkuvõttes mu arust ka v.hea b-klassi first person game.

2007-06-11T09:47:00.001-07:00

SPLINTER CELL Double agent

Noh, nüüd sai küll nalja. Ses mõttes, et Splinterid said just neljanda osa - Double agent pärast ette võetud. Ja kui ma nüüd vaatan, et esimest kolme osa mängisin midagi kaks kuud peaaegu , siis see neljas osa sai mul 4 päevaga läbi. Ei saanudki nagu aru kui juba kõik. Hale tüng, võib vist öelda. Pealegi, neljas osa jättis sellise haltuuramaigu, kui aus olla. Oli tuttav, teisest osast pärit rongiepisood, jälle üks episood laeva peal toimus jne. Midagi põrutavat uut ei olnud võrreldes eelmiste osadega. Sama teema ju, et vaja terroristide järgi hiilida ja lõpus terroristide A-pommid kahjutuks teha. No üks osa mulle meeldis atmosfääri poolest - kui venelaste talvebaasis pidi möllama. A lõpp jäi jälle lahtiseks ses mõttes, et ilmselgelt tuleb viies osa ka a tahaks väga loota, et viiendas osas Sam Fisher rohkem iseloomu kasvatab ja tooge huumor tagasi. Seekord oli väga huumorivaba. Ja üks asi seal lõpupoole jäi mulle selgusetuks, et mis osa Lambertil oli selles põhivalikus, mis Fisher tegema pidi?. Kokkuvõtteks võin öelda, et Pandora Tomorrow oli neist parim ja nüüd lõpuks pääseb sõprade nöökimisest, et ma Splinterit mängin nii isuga, pidada lausa Koudelka läbimängimise tasemele liginema. Isegi üks Soome meremees, kes eriti PS2 - ga kursis pole oli pead vangutanud, kui kuulis, et on üks Tartus , kes nii andunult mängib SC-i.

2007-05-14T23:27:00.000-07:00

SPLINTER CELL Chaos theory

Kolmas osa algas pettumusega, millest ma üle ei saanudki - ei olnud enam sniper-zoomi, või vähemasti ma ei suutnud leida, kuidas see tööle läheb. Ja binokkel oli asendatud mingi EEV-süsteemiga - mis oli kräpp, sest vaatamisala kahanes ja polnud üldse fun. Tegelt algusevideo oli küll kõva ja pettis ilusti ära tuleb kõva mäng a ei midagi. Keskel paar missiooni tõmbasid sisse ( pilvelõhkujas penthouse osa näiteks) aga lõpus jälle kadus feeling ära ja punnisin lihtsalt lõpuni. Sisu oli seekord selline, et nabiti kinni üks matemaatik ja piinati tast ühed koodid välja ja siis Fisher jõudis lõpus Jaapanisse, mingi sõjaväebaasi mis asus vee all ning oligi sõda välditud. Noh, heameel on vähemasti selle üle, et saab neljanda osa kallale asuda, mis oligi põhjuseks, et kolm esimest läbi tegin. Paar asja siiski võib plusspoolele kanda - soundtrack - Amon Tobini oma ei olnud halb, üldse soundiosa on Splinteri sarjas väga hea olnud ja siis üks seik kui Fisher ühe venna kinni nabis siis too hakkas kildu rebima konkreetselt " Please don't kill me, I love USA, Mickey Mouse and McDonalds iz the best ( aksendiga vigises, nih) ja lõpuks hakkas veel "Bo-o-rn in the USA" laulma meeleheites. Siis ma natuke naersin.

2007-05-08T04:03:00.000-07:00

SPLINTER CELL Pandora Tomorrow

Pandora läks juba veidi libedamalt. Eks nupud olid selged ja väike vilumus sees. Seekord Sam Fisher ajas üht Indoneesia pätti taga. Graafiliselt oli edasiminek - alguses oli kohe avatud külaalasi ja hiljem Indoneesia Dzunglis sai ringi joosta, ehkki mis me siin räägime - Solid Snake Eateri vastu ei saanud. Kuulus paljuräägitud rongiepisood jättis mulle lühikese ja lahja mulje, ei olnd see midagi hollywood-like action. Siis päris äge oli allvelaaeva osa, ehkki selle osa lõpus hakkas "#%¤¤¤! pihta. Mingi ma tassisin ühe laiba omaarust pimedasse nurka ja peale arvutis häkkimist oli kuulda mingit röögatust ja MISSION FAILED. No vähemalt 20 korda tegin igast variante ja siis lõpus avastasin milles kühvel. Ma nimelt asetasin selle body täpselt ukse ette, mida pimedas märgata ei olnd. Ja viimane osa lennujaamas Sethi ja terroristidega, kui vaja viirusepommikohvri käivitamist takistada, oli vist mu elu frustreerivaim pleikari kogemus. Siiski täitsagi okei oli PT , ma pean tunnistama.

2007-04-26T04:29:00.000-07:00

SPLINTER CELL

Tegelt ma hakkasin seda mingi teise mängu kõrvale mängima, ei mäletagi kas Colossus vist oli. No mõtlesin, et võiks ju kahte mängu parraleelselt mängida. Ja Splinter Cell sp, et tegelt ma tahan mängida 4ndat osa a viisakas oleks eelnevad osad ka läbi teha. Mängu ma sain Kolba käest iseenesest, tal oli esimene, mis mul puudu, olemas. Ilge konspiratiivselt sain kusjuures. Tlfoni teel öeldi, et mäng pidi olema ühe teatud tüübi juures, nimesi ei nimetatud aga vihjeks anti, et kaubamärgi "Dickies"-e fänn. No kurat, kaks Dickiesi fänni on Tartus ju ja ma küsisin kohe kumma käes siis? ( Ja sain pärast õiendada, et Nuxiga pole mingit mõtet konspiratiivjuttu telefonis ajada. ) No jah. Igatahes, tõepoolest, annelinnas elava Dickiese fänni juures oli tõestiüks suur must kott, ääreni PS2 mänge täis ja sealt ma lõpuks diski kätte sain. Ebanormaalselt raske oli see mäng muuseas - raskeks teeb selle mängu AI , sest niikui sa vahele jääd hiilimisega on sinuga krõska ka. MISSION FAILED kiri tuli ette nii umbes tuhat korda, ma pakun :D. A no alguses oli huvitav , sest Gruusia president Nikoladze kätte satub 2 USA luurajat ja Gruusiasse saadetakse Sam Fisher - siuke salaagent/spioon. Atmosfäär oli seal Gruusias äge, valvurid käisid ja ümisesid rahvaviise ja pidi hellalt hiilima. Pärast olid missioonid CIA peakorteris ( siis hakkas see hiilimine mis lõppes sageli MISSION FAILED kirjaga kergelt koppa ette viskama ) ja lõpus hakati juba tuumakohvrit kahjutuks tegema Hiinas. A kuna ma juba mainisin, hiilima peab ülitäpselt muidu on krõska ja seetõttu ma mängisin mingi poolteist kuud vaikselt, savest saveni. A ära tegin. Öösiti tegelt päris hea ja samas saab aru, et Metal Gear Solid on ikka eriti kõva mäng. A ja kui tagasi tahtsin anda mängu, siis Kolp arvas, et ta anyway ei viitsi siukest hardcore hiilimist mängida ja ta kingib selle mulle päriseks :D. Kolp ju uuris vahepeal, et kas on selline "vägistamine" või on mingil määral mängufiilingut ka? Aus vastus kaldub vägistamise poole kusjuures. Kristjan, kes on ka üks kõvemaid mänguinimesi arvas ka , et miskipärast see Sam Fisher eriti ei istu talle ja kinkis jälle omakorda mulle teise ja kolmanda osa.

2007-04-09T02:29:00.000-07:00

GEARS OF WAR

Hea ikka kui on vend. Vanasti me eriti ei suhelnud ja ma olin jumala kade teiste tüüpide peale kes oma vendadega igast pidudel koos käisid ja üldse. A nüüd on hoopis teine tera, noh, pidudel me just ei käi koos, ehkki ma olen saanud tlfonikõne, "et, davai, tule klubi Tallinn taharuumi praegu" . Hehee. A ma olin viksilt kodus siis hoopis. Ja ega meil on erinev muusikamaitse ja ega polegi vaja pidutseda niiväga. Hulka sefim on selline vend , kes oma XBOX360-nt laenab, et ma saaks rahus aasta parimat ja üldse parimat actionmängu ever mängida. Jipii. Vend ise muidu kasutab masinat NBA jaoks, onlines taob nagu ma olen aru saanud a see selleks. Igatahes niikui ma masina kätte sain, Gears of War plaat sisse läks ja väljaei võtnud seda plaati ennem, kui läbi sai. Mis siin ikka rääkida või arutada - tõesti, kõik need review-d igalpool 9 -10 palli on igati õigustatud. Ja piltki oli mu CRT-Sony peal okei - ehkki eelviimasel päeval ma ikka tarisin varustuse Lible juurde , kus siis tsekkisin üle oma silmaga mis imepilt siis HDTV võimaldab? Jah, võimaldab küll, igast väiksed detailid tulevad rohkem esile, niiet selle masina endale ostmine eeldab tõesti uut telekat. Näiteks seal GOW alguses üks droid hakkab ust keevitama siis see moment kui ta õhus hõljub ja keevitab - keevituskuumuselained õrnalt lainetavad, ägedalt. Seda mul ei olnud. A uut TV-d ma veel ostma ei hakka ja jutt jäi vennaga nii, et varsti saan jälle. Mõnus. Muidu mängu õhkkond meenutas natuke PS2 KILLZONE-i mulle. Aga karakterid olid mõnusamad, sellised musklipunnid aga nii sobiski. Väga hea põmmutamine! Lemmikkarakter oli Boomer - üks tulnukatest, kes karjus alati, enne kui tulistama hakkas - BOOM! Madala bassihäälega nivisi.

2007-03-28T05:54:00.000-07:00

GOD OF WAR 2

Huvitav, et kui näiteks filmide puhul on tihtilugu 2 osa kehvem siis kuidagi mängude puhul on mu arust vastupidi. Mängude puhul võib isegi 12nes osa olla maksimaalne nagu ma olen kuulnud. Igatahes God Of War 2 on üks supermäng, ma pean tunnistama. Actionit on nii, et vähe pole ja lugu taga on ka selline suurem kui elu. Kohe kahju hakkab lausa, et just nüüd, kui PS2 võimalused on maksimumini välja võetud tuleb PS3 peale. Kurat ma ütlen. Igatahes, lolli momenti ei olnud selle mängu jooksul peaaegu üldse ja tõesti oli lust mängida ja huvitav. Kogu aeg oli äge. Ja mõned bossid olid väljanägemiselt ülilahedad - eriti mulle meeldis üks vana vastik elajas, kellel pidi käsi kruvide vahele sättima. ja Atlas meeldis ka, ta ei olnudki kusjuures eriti boss mu arust selline abistav tegelane hoopis. Nojah a ega lõpus läks täitsa pööraseks kui Gaia isiklikult Kronosele appi tuli. Nagu kirjutati ühes arvustuses - enam paremaks PS2 pilt minna ei saa. Punkt. Ja eriti hea meel on, et peale pildi oli ka sisu.

2007-02-20T03:29:00.000-08:00

GOD OF WAR

Aasta parimate PS2 actionmängudega tutvumist jätkasin. Jaa - kui algul ma natuke kahtlesin, et kas Kreeka müütidel põhinev platvormmäng saab äge olla, siis nüüd ma ei kahtle absull. Eriti kui läbi teinuna saab valida optionitest "play all movies", siis seda storyt vaadates on ikka eriti võimas. GUN, westernimäng mis ma kiitsin, et küllalt vägivaldne, on selle kõrval poisike. Eriti mulle meeldis veealune maailm ja ujumine, ehkki seal oli mängu kõige kõige haigem koht, kui pidi dashima seal , no õpetusest ka lugesin, et mingi vend lihtsalt lasi sõbral ära teha selle ja gamefaq foorumis üks lubas lennukipiletid edasi-tagasi ükskõik kust maailmanurgast välja teha sellele, kes tolle koha ära teeb talle. Tegelt kui nipi kätte saab, on võimalik. Aga mitu päeva ikka ühe koha peal, mingi R1 vajutuse ajastamise peal vaeva näha on äärmiselt frustreeriv. A mida edasi, seda vihasemaks mäng läks ja kolmveerandi peal tuli uudis, et God Of War 2 ka väljas on. Eriti hea ajastus!!!

2006-12-10T13:57:00.000-08:00

SHADOW OF THE COLOSSUS

2005 aasta üks paremaid mänge, arvavad enamus mängusaite ja mõned sõpsid ka, PS2 peal siis, ega ma vaidlema ei hakka, mkmm. Esimesed levelid olid ikka sellised tõesti, et vaatasid suu ammuli ja kui hakkas see ronimine pihta, siis adrenaliini tuli vuhinaga ja väga ärev oli. Ja see satisfiktsioon, tõepoolest kohe mõnuga susad mõõgaga sigili pihta, sest ikka oled oma tund-poolteist korralikult madistanud. Algul mõtlesin, et mis see siis ära ei ole, et paar colosseust õhtu jooksul, raskematega mõned õhtud ja ongi, aga ei olnud nii lihtne. Kuni kaheksanda, selle debiilse krabini oli kõik okei. A see krabi käis ikka tõsiselt närvidele ja tekitas siukest frustratsiooni, et valus kohe. Ja eriti ei taht kohe pulti kätte võttagi a siis ikka sain kuidagimoodi, eks õpetati ka, pädev külaline mul käis vahepeal. A siis oli jälle uus häda, et tegelt on see ju ainult praktiliselt bosside võitlused ja bossivõitlusi ma ei ole kunagi armastanud. Ja muutus kergelt tüütuks. Muidugi, samas, kui võtsid puldi mõnel õhtul kätte, siis ei olnud probleemi maailma üle imestamisega, mis selles mängus ehitatud oli. Samad tegijad kah, kes ICO , niiet täitsa mu arust oli hea mõte niiviisi järjest mängida.

2006-11-20T07:09:00.000-08:00

ICO

ICO-t ma muidugi nägin esimene kord kelle muu kui Opsi juurs. Ops oli just saanud vist selle mängu ja oli õhinas, no, et seal sai käest kinni hoida tegelased omavahel, poiss ja tüdruk. Ma ei mõistnud midagi aravat , kõhe värk tundus, arvasin , et mingi Jaapani horror. Läks aeg edasi siis vahepeal Ops lausa kinkis mulle selle mängu niisama, et mängi. Siis läks veel aasta edasi ma arvan ja tuli juba Shadow Of The Colossus välja siis räägiti juba kõvemini, sest Colossus oli hitt ja samade tegijate mäng on ka ICO. Viimase soovituse andis mulle Kolp - sest temaga tuli ka jutuks see ja ma veel imestasin omaette, et Kolp seda mängu kiitis sest ta on ju tuntud FPS-i mängija. Ja päris päris viimase piisa valas üks arvustus kus öeldi, et ICO pole mäng vaid KUNST. Nii, paar tundi tagasi saigi läbi...omamoodi vinge mäng muidugi, isegi olen lapsepõlves Tartu toomevaremetes roninud ja nüüd sain sellist ronimist, et uhuhuu. Uskumatu kindlus ja atmosfäär oli tõesti. Öösel väga hea nokitseda, puzzled olid mu arust suht lihtsad, ühe korra aint vaatasin õpetust netist ja selle oleks kah tegelt peaaegu ise lahendanud. Veel meenutas mängu kindlus PS1 peal olnud Vagrant Storyt , kah hea mäng.

2006-11-14T11:53:00.000-08:00

GUN

GUN oli hea! Mulle väga meeldis, võrreldes Red Dead Revolveriga...polegi midagi võrrelda :). Selline peabki üks westernimäng olema, palja muusikaga ikka ei saa nagu RDR. Pilt oli väga ilus, lugu ja igast karakterid olid ka huvitavad. Hullult vägivaldne mäng, verd lendas üllatavalt rajult, kokku polnud hoitud. Jah, fun oli mängida ainult üks kaebus - liiga lühike jällegist. Lõpetasin Story - mode 60 % kogu mängust, mõned side-missioonid jäävad veel teha aga hea seegi. Lõbus on kapata hobusega ringi ja bandidoseid taga ajada ning saloonis pokkerit taguda. Hullult tahaks GUN 2 - te ka :)

2006-11-02T08:17:00.000-08:00

RED DEAD REVOLVER

Muss oli hea! Nimelt oli kasutatud ehtsaid itaalia spagetivesternite lugusi ja see on mul üks lemmikuid. Lõpulevelid läksid siiski juba History of Chicago house rütmides, sest nii lebo oli olla diivanil ja ei viitsinud plaati kinni panna. Samas alguses pilt oli pettumus - väga kuradi imelikult udune, a no pidigi olema "grainy effect", et siis olevat ehedam vanade vesternite tunne. Noja peategelane muidugi Clint Eastwood lookalike. No mis veel, teada oli, et lühike mäng ja oli jah. 27 levelit, ülilühikesed a mõned olid ilged rasked pähklid. Samas 13 level, mida alguses päris võimatuks pidasin sai läbi tehtud ja seda ei tohi unustada, noh, et võimatud leveleid on võimalik võita! A üldiselt selline mäng oli, et hea, et läbi sai.

2006-10-21T04:14:00.000-07:00

METAL GEAR SOLID 3 : SUBSISTENCE

Uhh! Õnneks ma eriti kursis polnud mis täpselt toimuma hakkab, olin ainult mõnda junglipilti näinud kui Snake põlvili vees oli aga, et tegevus 60ndatel Venemaal toimub oli üllatus. Super üllatus. Põhimõtteliselt raske on midagi kohe kirjutada, vast niipalju võin öelda, et Hideo Kojima on meister ja mulle väga meeldis. Eriti just vahelõigud, väga viis. Ainult, et hiilimisest midagi välja eriti ei tulnud, sest alles keskel jagasin välja kuidas summutit saab kasutada - teate, tuleb lihtsalt 0 - nuppu vajutada kui vastav relv on selekteeritud. A aus olla siis sellest kah kasu polnud, aga noh, silkasin kuidagimoodi levelid läbi, et jälle kino nautida. Ülikõva no ausalt, selle mänguga ma sain aru mis tähendab "no social life" . Eks oli nii plusse kui miinuseid ja MGS 2 napilt oli parem aga peaaegu viigis mõlemad mängud. Egas midagi, kui see PS3 tuleb, siis MGS 4 on küll teema mis paneb mõtlema...

2006-10-13T06:12:00.000-07:00

METAL GEAR SOLID 2 : SUBSTANCE

Ammu oli karmavõlg kaelas Metal Gear 2 pärast, et endal nagu playstation 2 juba mitu aastat aga näed põhimäng ikka mängimata :p. Nüüd on see siis tehtud ja Hideo Kojima kinemaatiline taktikaline espionaazhiseiklus edukalt läbitud. Snake on legend , kahtlemata ja see mis ma kartsin, et nupud e saa selgeks oli bullshit - väga loogilised nupud on. Nagu ma mäletan õieti vist, siis MGS 2 oli üks esimesi mänge ps2 peal, noh, MÄNGE ma mõtlen, ja siiamaani rokib, ma ei saanud midagi aru, et vana mäng või midagi oleks olnud. Hull plot on kah, kolmveerand mängu tegelikult jälgib ilusti teemat aga siis....siis läheb ikka täitsa kosmosesse :). Aga midagi õrnalt adus ikka, ehkki ma kahtlen, kas sellist konspiratsiooniteooriate laviini veel kusagil kohtan.Hullult sõltuvust tekitas ka, väga raske oli pulti käest panna ja magama minna kohati. Nii, ma nüüd rohkem hetkel sellest mängust ei kirjuta, sest MGS 3 ootab :)

2006-10-13T05:35:00.000-07:00

AREA 51

Esimene mäng siis saab kah üles tähendatud mängublogis. Area 51 sai eile läbi. Profile created 11 july ma vaatasin. A praegu on oktoober 14. Päris pikalt mängisin, netis mängijad kõik kurtsivad, et ilgelt lühike mäng. 2 päeva ja läbi :p. Nonäed, ei olnud aega üldse tegeleda vahepeal, aga nüüd sai ette võetud tõsisemalt, siis läks umbes nädal ehk, 2-3 tundi päevas/üleõhtuti? Üldiselt ma teadsin, et tegu on mitte just kõige parema FPS-iga, aga teema, et tegevus toimub mingi hiigelsuures baasis, Roswelli baasis, mis 50m maa all tundus huvitav. Tegelt oli kah, nagu sõber Ops ütleb, et FPS ongi vaja aint püssi ja paugutamist. Seda oli. Tõsi on muidugi see , et kolmveerand mängu algul oli nats igav ja ei kiskunud sisse, a siis kui Alienite maailma tõmmati, siis oli ilus. Mulle tundub, et tegu võib olla isegi "vaese mehe Haloga". Foorumites lugesin vaidlusi isegi, kus on parem sniper-rifle, kas Halos või Area 51-s. Igatahes, nüüd on mul päris suur huvi ka Halod kunagi läbi mängida, sest ma kujutan ette , seal on vast päris ilus pilt, ja sellised ulmelised ehitused, et...no näeme. Veel meeldis, et mäng sujus ilma tõrgeteta, valusad kogemused just seljataga Sufferingi teise osa ja Killzonega, mis jäidki lõpetamata, kuna Sufferingis lõpubossi ajal jooksis kokku kogu aeg ja Killzones viiendas osas tõmbas kah "maatriksisse" pilt. Staarid nagu David Duchovny ja Marilyn Manson mind ei seganud, nende hääl, pigem Duchovny isegi meeldis ja üldse, heli oli mu arust mõnus. Narmaljok, midagi väga erilist polnud a ei kurda ka.